Čájáhus
arkiiva
Čujuhus:
Boks 190
9735 Karasjok
Norge
|
.jpg)
|
| Gjert Rognli - The Forgotten Place |
|
ť Geahča olles čájáhusa
|
|
ť Geahča govaid čájáhusrahpamis
|
Dovddus sámi dáiddár Gjert Rognli rahppá sierračájáhusas The Forgotten Place Sámi Dáiddaguovddáis borgemánu 13.beaivvi dii. 18.00
Multimedia ja konseaptadáiddár Gjert Rognli (r.1966) lea bájásaddán Olmmáivákkis. Sus lea oahppu Oslo sárgun ja njuohtanskuvllas ja merkantiila instituhtas fágasurggiin advertising and design, mac design ja webdesign. 2004s son gearggahii bachelora of Multimedia Noroff nammasa instituhtas.
The forgotten place muitala olbmo birra guhte alcces ja olmmola árvvuide lea jorgalan sealggi, čállá dáiddahistorihkár Trude Krane. Čájáhusas leat 16 fotogova, 2 video ja 2 bázzi. Govain oaidnit mii dáiddára álás, muohttagis, čátnojuvvon gáicii mas lea njunneskuvdu ja mas olmmo govviduvvo dego ealli. Luondu lea dehála gaskaoapmi govahallat olbmo ja elliid oktavuođa.
Gjert Rognli daddjá ie ahte luondu lea sátnegovva olmmosla dovdduide ja áibbaemiide. Govain oaidnit osiid luonddus ja maiddái olmmoráhkaduvvon elemeanttain. Jápma ealli váldá stuorra saji álás olbmo ektui.
Čájáhusa guokte bázzi leat guokte jápma goikaduvvon coggon lotti mat leaba ivdnejuvvon čáhpadin ja vielgadin. Dan vilgeslotti oaivái lea Gjert njuohtan elgesgunaid (glitter) ja loddi orro dego girdime. Dat čáhpes loddi lea fas lundi, son leai oaivvi luoitán. Govas oidno loddi russiinávlejuvvon ja lotti njunis golgá varra. Dat orro ahte dat vilges loddi ovddasta dan fámu mii lea vuoitán ja ahte dat čáhpes loddi gillá dan vuolde. Muhto dat vilges loddi lea ruoinnas, lea go son dattege lihkola? Dat lea dego mii geahčat dahje oaidnit máilmmi due čáhpadin ja vielgadin. Rognli hálida čálmmustahttit dan maid mii olbmot dahkat ieamet ja luonddu vuostá. Čájáhusas son geavaha dukkoras kameraid mat čuvvot olbmuid lihkastagaid. Dán goziheames, filbmemis, lea čanastat lottiide mat leat čájáhusas ja maiddái ovtta imala ruksesivdnejuvvon olbmáid guhte doallá russiinávlejuvvon lotti gieđas ja guhte orro áigume buressivdnidit suovvasin. Osku, fápmu ja olbmuid stivren? Fáhkkestaga, gos nu, ihttá filmmas dát imala olmmái rukses čázis. Čáhcci lea ruoksat dego varra.
Ovtta eará govas oaidnit mii gorudii ja njuovvi mas lea roahkki gieđas. Njuovvi lea dahkkon dovdatmeahttumin. Sávzzaoaivvit leat biddjon riekkisin ja guokte olbmo juolggi heaŋgájit oivviid badjel. Lea go son muhtin guhte njuike áibmuid dahje lea go son muhtin guhte lea harcen ieas?
Čájáhus lea hui garas ja govvida mo olbmot ellet. Čájáhus orustahttá gehččiid ja bidjá sin smiehtat duohtavuođa birra. Olmmo lea amasmuvvan lundui ja ávkkástallá das. Sáhka lea buvttadeami birra globaliserejuvvon máilmmis. Muhto duohtavuohta lea eallin ja jápmin.
Gjert Rognli boahta ie čájáhusrahpamii ja dan oktavuođas doallá čájálmasa (performance). Sámi Dáiddaguovddáa stivrrajođiheaddji Trond Nilsen rahppá čájáhusa.
Čájáhus bistá gitta 15.09.2010
|
|
